Kāśikāvṛttī1:
dhātoḥ iti vartate. sarvadhātubhyo ṇvultṛcau pratyayau bhavataḥ. kārakaḥ. kartā.
See More
dhātoḥ iti vartate. sarvadhātubhyo ṇvultṛcau pratyayau bhavataḥ. kārakaḥ. kartā. hārakaḥ.
hartā. cakāraḥ sāmānyagrahaṇāvidhātārthaḥ, tuś chandasi 5-3-59, turiṣṭhaiimeyassu
6-4-154 iti.
Kāśikāvṛttī2:
ṇvultṛcau 3.1.133 dhātoḥ iti vartate. sarvadhātubhyo ṇvultṛcau pratyayau bhavat
See More
ṇvultṛcau 3.1.133 dhātoḥ iti vartate. sarvadhātubhyo ṇvultṛcau pratyayau bhavataḥ. kārakaḥ. kartā. hārakaḥ. hartā. cakāraḥ sāmānyagrahaṇāvidhātārthaḥ, tuś chandasi 5.3.59, turiṣṭhaiimeyassu 6.4.154 iti.
Nyāsa2:
ṇvul?tṛcau. , 3.1.133 "cakāraḥ sāmānyagrahaṇārthaḥ" ityādi. tṛjtṛnoḥ s
See More
ṇvul?tṛcau. , 3.1.133 "cakāraḥ sāmānyagrahaṇārthaḥ" ityādi. tṛjtṛnoḥ sāmānyagrahaṇaṃ yathā syāditi. asati tu tasmin "niranubandhakaraṇe na sānubandhakasya" (vyā.pa.53) iti tṛno grahaṇaṃ na syāt. athāntodāttārthaḥ kasmānna bhavati? tasya pratyayasvareṇaiva siddhatvāt॥
Laghusiddhāntakaumudī1:
dhātoretau staḥ. kartari kṛditi kartrarthe.. Sū #787
Laghusiddhāntakaumudī2:
ṇvultṛcau 787, 3.1.133 dhātoretau staḥ. kartari kṛditi kartrarthe॥
Bālamanoramā1:
atha kṛdantaprakaraṇaṃ. ṇvultṛcau. anayorvartamānakālādanyatra na prayoga iti
b Sū #712
See More
atha kṛdantaprakaraṇaṃ. ṇvultṛcau. anayorvartamānakālādanyatra na prayoga iti
bhāṣyam. voḍhumarha iti. `arhe kṛtyatṛcaśce'tyukteriti bhāvaḥ. voḍheti.
vahestṛcyanudāttatvādiḍabhāve ḍhatvadhatvaṣṭutvaḍhalopeṣu `sahivaho'rityottvam.
kuṭitetyatra laghūpadhaguṇamāśaṅkyāha– gāṅiti. tarhi ṇvuli koṭaka ityatrāpi guṇo na
syādityata āha– añṇidityukteriti. vijitetyatra laghūpadhaguṇamāśaṅkyāha– vija
iḍiti. `iti ṅittva'miti śeṣaḥ. vijiteti. ṅittvānna guṇaḥ aniṭstviti.
tasyānudāttopadeśatvāditi bhāvaḥ. `janaka' ityatropadhāvṛddhimāśaṅkya vṛddhiniṣedhaṃ
smārayata– janivadhyośceti. vadha hiṃsāyāmiti,- dhātvantaraṃ
bhauvādikaṃ,bhvāderākṛtigaṇatvāt. natvayaṃ hantervadhādeśaḥ. tathā sati `janivadhyośce'ti
vṛddhiniṣedhasūtre vadhigrahaṇavaiyathryāt, vadhādeśasyā'dantatayā allopasya
sthānivattvādeva vṛddhyabhāvasiddheḥ. vadhaka iti. `janivadhyośce'ti vṛddhiniṣedhaḥ.
randhakaḥ jambhaka ityatra idittvā'bhāvādaprāpte numi tadvidhiṃ smārayati-
- radhijabhoracīti. radhitetyatra `radhijabho'riti numamāśaṅkyāha– neṭa\ufffdliṭīti. radhitā
raddheti. `radhādibhyaśce'ti veṭ. mas?j? tṛ iti sthite āha– masjinaśoriti.
numvidhirayam. maṅkteti. mas?j? tṛ iti sthite `masjerantyāt pūrvo num
vācyaḥ' itisakārādupari jakārāt prāṅ?num. mas?n?j? tṛ iti sthite `sko'riti
salopaḥ, jasya kutvena gaḥ, tasya cartvena kaḥ, anusvāraḥ, parasavarṇena ṅa iti bhāvaḥ.
naṃṣṭā naśiteti. radhāditvādveṭ. iḍabhāvapakṣe `masjinaśo'riti numi, nan?ś? tṛ iti
sthite `vraśce'ti śasya ṣaḥ. nasyā'nusvāraḥ. ṣṭutvam. rameraśabliṭoriti
numvidhirayam. labdheti. `jhaṣastatho'riti tasya dhaḥ, jaśtvena bhasya baḥ. tīṣasaheti.
iḍvikalpo'yam. soḍheti. ḍhatvadhatvaṣṭutvaḍhalopāḥ. `sahivaho'rityottvam.
daridrāterālopa iti. `daridrāterālopo vaktavyaḥ' ityaneneti bhāvaḥ. ṇvuli neti.
daridrāterṇvuli ālopo netyarthaḥ. `na daridrāyake lopaḥ' iti vārtikāditi bhāvaḥ.
daridrāyaka iti. `ato yu'giti yugiti bhāvaḥ. pādābhyāṃ hyiyate pādahāraka ityatra
karmaṇi ṇvulaṃ sādhayitumāha– kṛtyalyuṭa ityeveti. `kṛtyalyuṭaḥ' tyetāvataiva
punarvacabāladyeṣvartheṣu te kṛtyalyuṭo vihitāstato'nyaṣvapyartheṣu
bhavantītyarthalābhādbahulagrahaṇaṃ yogavibhāgārthaṃ– `kṛtpratyayā yeṣvartheṣu
vihitāstato'nyatrāpi kvacidbhavantī'ti. evaṃ ca karmaṇyapi ṇvul sidhyatītyarthaḥ.
`kṛto bahula'miti vārtikaṃ tu etadyogavibhāgasiddhakathanaparamiti bhāvaḥ. krameriti.
ātmanepadaviṣayātkrameḥ parasya kartari kṛto neḍityarthaḥ. `snukramo'riti
sūtrasthamidaṃ vārtikam. prakranteti. `propābhyāṃ
samarthābhyā'mityātmanepadaviṣayo'yam. nanvevaṃ sati kramitetyatra kathamiḍityata āha-
- ananyabhāve viṣayaśabda iti. `vartate' iti śeṣaḥ. ātmanepadā'vinābhāva iti yāvat.
`krameḥ kartaryātmanepadina' ityetāvataiva siddhe viṣayapadopādānādayamartho labhyate iti
bhāvaḥ. tathā ca nityamātmanepadina iti phalitam. teneti. `kramite'tyatra krameḥ
`anupasargādve' tyātmanepadavikalpavidhānānnityamātmanepaditvā'bhāvādiṇniṣedho
netyarthaḥ. matāntaramāha– tadarhatvameveti. ātmanepadārhatvamevātmanepadaviṣayatvam.
tataśca ātmanepadapakṣe iṇniṣedhe sati karnteti rūpam, ātmanepadā'bhāvapakṣe tu kramaṃ
iṭi kramiteti rūpamiti kecidāhurityarthaḥ. atra pakṣe viṣayapadasya na
prayojanamityasvarasaḥ. nanu saṃjigamiṣitetyatra sanaḥ kathamiṭ, kagameraniṭsu pāṭhāt, sanaḥ
parasmaipadaparatvā'bhāvena `gameriṭ parasmaipadeṣu' ityasyā'pravṛtterityata āha-
- gameriḍityatreti. evamiti. `na vṛddhyaścatubhryaḥ' ityatrāpi
parasmaipadagrahaṇamanuvṛttaṃ taṅānayorabhāvaṃ lakṣayatītyarthaḥ. vivṛtsiteti. vṛteḥ sani
rūpam. `halantācce'ti kittvānna guṇaḥ. yaṅantāditi. pacidhātoryaṅantāt
pāpacyetyasmāṇṇvulityarthaḥ. tasya akādeśe `yasya halaḥ' iti yakāralope ato lope
pāpac aka iti sthite upadhāvṛddhimāśaṅkyāha– sthānivattvānna vṛddhiriti.
yaṅlugantāttviti. yaṅaḥ saṅghātasya luko'jādeśatvā'bhāvena
sthānivattvā'saṃbhavādupadhāvṛddhirnirbādhā. `na dhātulope' iti niṣedhastu na,
yaṅluko'naimittikatvādupadhāvṛddheriglakṣaṇatvā'bhāvācca.
Bālamanoramā2:
ṇvultṛcau 712, 3.1.133 atha kṛdantaprakaraṇaṃ. ṇvultṛcau. anayorvartamānakālādan
See More
ṇvultṛcau 712, 3.1.133 atha kṛdantaprakaraṇaṃ. ṇvultṛcau. anayorvartamānakālādanyatra na prayoga iti bhāṣyam. voḍhumarha iti. "arhe kṛtyatṛcaśce"tyukteriti bhāvaḥ. voḍheti. vahestṛcyanudāttatvādiḍabhāve ḍhatvadhatvaṣṭutvaḍhalopeṣu "sahivaho"rityottvam. kuṭitetyatra laghūpadhaguṇamāśaṅkyāha-- gāṅiti. tarhi ṇvuli koṭaka ityatrāpi guṇo na syādityata āha-- añṇidityukteriti. vijitetyatra laghūpadhaguṇamāśaṅkyāha-- vija iḍiti. "iti ṅittva"miti śeṣaḥ. vijiteti. ṅittvānna guṇaḥ aniṭstviti. tasyānudāttopadeśatvāditi bhāvaḥ. "janaka" ityatropadhāvṛddhimāśaṅkya vṛddhiniṣedhaṃ smārayata-- janivadhyośceti. vadha hiṃsāyāmiti,- dhātvantaraṃ bhauvādikaṃ,bhvāderākṛtigaṇatvāt. natvayaṃ hantervadhādeśaḥ. tathā sati "janivadhyośce"ti vṛddhiniṣedhasūtre vadhigrahaṇavaiyathryāt, vadhādeśasyā'dantatayā allopasya sthānivattvādeva vṛddhyabhāvasiddheḥ. vadhaka iti. "janivadhyośce"ti vṛddhiniṣedhaḥ. randhakaḥ jambhaka ityatra idittvā'bhāvādaprāpte numi tadvidhiṃ smārayati-- radhijabhoracīti. radhitetyatra "radhijabho"riti numamāśaṅkyāha-- neṭa()liṭīti. radhitā raddheti. "radhādibhyaśce"ti veṭ. mas()j? tṛ iti sthite āha-- masjinaśoriti. numvidhirayam. maṅkteti. mas()j? tṛ iti sthite "masjerantyāt pūrvo num vācyaḥ" itisakārādupari jakārāt prāṅ()num. mas()n?j? tṛ iti sthite "sko"riti salopaḥ, jasya kutvena gaḥ, tasya cartvena kaḥ, anusvāraḥ, parasavarṇena ṅa iti bhāvaḥ. naṃṣṭā naśiteti. radhāditvādveṭ. iḍabhāvapakṣe "masjinaśo"riti numi, nan()ś? tṛ iti sthite "vraśce"ti śasya ṣaḥ. nasyā'nusvāraḥ. ṣṭutvam. rameraśabliṭoriti numvidhirayam. labdheti. "jhaṣastatho"riti tasya dhaḥ, jaśtvena bhasya baḥ. tīṣasaheti. iḍvikalpo'yam. soḍheti. ḍhatvadhatvaṣṭutvaḍhalopāḥ. "sahivaho"rityottvam. daridrāterālopa iti. "daridrāterālopo vaktavyaḥ" ityaneneti bhāvaḥ. ṇvuli neti. daridrāterṇvuli ālopo netyarthaḥ. "na daridrāyake lopaḥ" iti vārtikāditi bhāvaḥ. daridrāyaka iti. "ato yu"giti yugiti bhāvaḥ. pādābhyāṃ hyiyate pādahāraka ityatra karmaṇi ṇvulaṃ sādhayitumāha-- kṛtyalyuṭa ityeveti. "kṛtyalyuṭaḥ" tyetāvataiva punarvacabāladyeṣvartheṣu te kṛtyalyuṭo vihitāstato'nyaṣvapyartheṣu bhavantītyarthalābhādbahulagrahaṇaṃ yogavibhāgārthaṃ-- "kṛtpratyayā yeṣvartheṣu vihitāstato'nyatrāpi kvacidbhavantī"ti. evaṃ ca karmaṇyapi ṇvul sidhyatītyarthaḥ. "kṛto bahula"miti vārtikaṃ tu etadyogavibhāgasiddhakathanaparamiti bhāvaḥ. krameriti. ātmanepadaviṣayātkrameḥ parasya kartari kṛto neḍityarthaḥ. "snukramo"riti sūtrasthamidaṃ vārtikam. prakranteti. "propābhyāṃ samarthābhyā"mityātmanepadaviṣayo'yam. nanvevaṃ sati kramitetyatra kathamiḍityata āha-- ananyabhāve viṣayaśabda iti. "vartate" iti śeṣaḥ. ātmanepadā'vinābhāva iti yāvat. "krameḥ kartaryātmanepadina" ityetāvataiva siddhe viṣayapadopādānādayamartho labhyate iti bhāvaḥ. tathā ca nityamātmanepadina iti phalitam. teneti. "kramite"tyatra krameḥ "anupasargādve" tyātmanepadavikalpavidhānānnityamātmanepaditvā'bhāvādiṇniṣedho netyarthaḥ. matāntaramāha-- tadarhatvameveti. ātmanepadārhatvamevātmanepadaviṣayatvam. tataśca ātmanepadapakṣe iṇniṣedhe sati karnteti rūpam, ātmanepadā'bhāvapakṣe tu kramaṃ iṭi kramiteti rūpamiti kecidāhurityarthaḥ. atra pakṣe viṣayapadasya na prayojanamityasvarasaḥ. nanu saṃjigamiṣitetyatra sanaḥ kathamiṭ, kagameraniṭsu pāṭhāt, sanaḥ parasmaipadaparatvā'bhāvena "gameriṭ parasmaipadeṣu" ityasyā'pravṛtterityata āha-- gameriḍityatreti. evamiti. "na vṛddhyaścatubhryaḥ" ityatrāpi parasmaipadagrahaṇamanuvṛttaṃ taṅānayorabhāvaṃ lakṣayatītyarthaḥ. vivṛtsiteti. vṛteḥ sani rūpam. "halantācce"ti kittvānna guṇaḥ. yaṅantāditi. pacidhātoryaṅantāt pāpacyetyasmāṇṇvulityarthaḥ. tasya akādeśe "yasya halaḥ" iti yakāralope ato lope pāpac aka iti sthite upadhāvṛddhimāśaṅkyāha-- sthānivattvānna vṛddhiriti. yaṅlugantāttviti. yaṅaḥ saṅghātasya luko'jādeśatvā'bhāvena sthānivattvā'saṃbhavādupadhāvṛddhirnirbādhā. "na dhātulope" iti niṣedhastu na, yaṅluko'naimittikatvādupadhāvṛddheriglakṣaṇatvā'bhāvācca.
Tattvabodhinī1:
ṇakāro vṛddhyarthaḥ. lakāro `litī'ti svarārthaḥ. tṛcaścakārastu
`turiṣṭhem Sū #593
See More
ṇakāro vṛddhyarthaḥ. lakāro `litī'ti svarārthaḥ. tṛcaścakārastu
`turiṣṭhemeyassu', `tuśchandasi' ityādau sāmānyagrahaṇā'vighātārthaḥ. `citaḥ'
ityantodāttārthastu na bhavati, `ādyudāttaśce'tyenenaiva siddheḥ. evaṃ ca
`aptṛn' iti sūtre tṛntṛco pṛthaggrahaṇaṃ vihāya `aptṛsvasṛ' ityeva
suvacamityeke. anye tu `sāmānyagrahaṇe'pi kvacidviśeṣasyaiva grahaṇaṃ bhavatī'ti
jñāpanārtham `aptṛnni'ti sūtre tṛn?tṛcorubhayogrrahaṇam. tena `kopadhagrahaṇe
taddhitavugrahaṇa'mityetatsiddhamityāhuḥ. voḍheti. `arhe kṛtyatṛcaśce'ti tṛc,
ḍhatvādayastu voḍhavya ityatrevātrā'pyūhrāḥ. radhiteti. `radhādibhyaśce'ti veṭ.
raddheti. iha `neṭa\ufffdliṭī'ti niṣedhā'pravṛttāvapi `radhī'tyanena
acparatvā'bhāvānnumna. maṅkteti. `ṭumasjo śuddhau' asmāttṛc. `masjīṭa ti
numntyātpūrvaḥ. `sko'riti salopaḥ. jasya kutve catrvam. anusvāraparasavarṇau.
`bahūnāṃ samavāye dvayodrvayoḥ saṃyogaḥ' iti pakṣe tu numāgamasyā'cparatve'pi
`sko'riti salopo bhavatyeveti jñeyam. naṃṣṭeti. radhāditvādiḍabhāvapakṣe
num.labdheti. `jhaṣastatho'riti dhaḥ bhakārasya jaśtvam. `labheśce'ti num tu na bhavati,
acītyanuvartanāt. ṇvuli lyuṭi ca ne'ti vacanāt. yogavibhāgeneti. `kṛtyakalyuṭo
bahula'miti sūtre `kṛto bahula'mityevākare sthitam. tathā ca yogavibhāgaṃ vinaiva
sarveṣṭasiddhirityāhuḥ.
vāccaḥ. prakranteti. `propābhyāṃ samarthābhyā'miti krameratmanepadaviṣayatā.
ananyabhāve viṣayaśabda iti. tadanyā'viṣayatve sati tadviṣayatvamananyabhāvaḥ. tathā ca
vikalpārhasya krameḥ parasmaipadātmanepadobhayaprāptiviṣayatvānniṣedho neti bhāvaḥ.
saṃjigamiṣiteti. saṃpūrvādgameḥ san. `sanyaṅo'riti dvitve halādiḥ śeṣe `sanyataḥ'
ityabhyāsasyetvam. `ādrdhadhātukasye'ti sana iṭ, ṣatvaṃ, sannantāttṛc. punariṭ.
allopasyeti. prācāṃ tu `na dhātulope' iti sūtre `ika'
ityanuvṛttervṛddheraniṣedhaḥ— `pāpācaka' ityuktaṃ, tanna, yaṅante allopasya
sthānivattvena vṛddhiḥ prāptyabhāvāt. nanu yaṅlugantapāpācakarūpābhiprāyeṇa
tathoktam, tatra hi akāraviśiṣṭasyaiva yaṅo lugiti sarvasaṃmatatvena
sthānivattvā'bhāvāditi cet. maivam. evaṃtarhi ādrdhadhātukasya
dhātvavayavalopanimittatvā'bhāvena yaṅlugante `na dhātulope' iti niṣedhasya
prasakterabhāvāt.
Tattvabodhinī2:
ṇvultṛcau 593, 3.1.133 ṇakāro vṛddhyarthaḥ. lakāro "litī"ti svarārthaḥ
See More
ṇvultṛcau 593, 3.1.133 ṇakāro vṛddhyarthaḥ. lakāro "litī"ti svarārthaḥ. tṛcaścakārastu "turiṣṭhemeyassu", "tuśchandasi" ityādau sāmānyagrahaṇā'vighātārthaḥ. "citaḥ" ityantodāttārthastu na bhavati, "ādyudāttaśce"tyenenaiva siddheḥ. evaṃ ca "aptṛn" iti sūtre tṛntṛco pṛthaggrahaṇaṃ vihāya "aptṛsvasṛ" ityeva suvacamityeke. anye tu "sāmānyagrahaṇe'pi kvacidviśeṣasyaiva grahaṇaṃ bhavatī"ti jñāpanārtham "aptṛnni"ti sūtre tṛn()tṛcorubhayogrrahaṇam. tena "kopadhagrahaṇe taddhitavugrahaṇa"mityetatsiddhamityāhuḥ. voḍheti. "arhe kṛtyatṛcaśce"ti tṛc, ḍhatvādayastu voḍhavya ityatrevātrā'pyūhrāḥ. radhiteti. "radhādibhyaśce"ti veṭ. raddheti. iha "neṭa()liṭī"ti niṣedhā'pravṛttāvapi "radhī"tyanena acparatvā'bhāvānnumna. maṅkteti. "ṭumasjo śuddhau" asmāttṛc. "masjīṭa ti numntyātpūrvaḥ. "sko"riti salopaḥ. jasya kutve catrvam. anusvāraparasavarṇau. "bahūnāṃ samavāye dvayodrvayoḥ saṃyogaḥ" iti pakṣe tu numāgamasyā'cparatve'pi "sko"riti salopo bhavatyeveti jñeyam. naṃṣṭeti. radhāditvādiḍabhāvapakṣe num.labdheti. "jhaṣastatho"riti dhaḥ bhakārasya jaśtvam. "labheśce"ti num tu na bhavati, acītyanuvartanāt. ṇvuli lyuṭi ca ne"ti vacanāt. yogavibhāgeneti. "kṛtyakalyuṭo bahula"miti sūtre "kṛto bahula"mityevākare sthitam. tathā ca yogavibhāgaṃ vinaiva sarveṣṭasiddhirityāhuḥ. * krameḥ kartaryātmanepadaviṣayātkṛta iṇniṣedho vāccaḥ. prakranteti. "propābhyāṃ samarthābhyā"miti krameratmanepadaviṣayatā. ananyabhāve viṣayaśabda iti. tadanyā'viṣayatve sati tadviṣayatvamananyabhāvaḥ. tathā ca vikalpārhasya krameḥ parasmaipadātmanepadobhayaprāptiviṣayatvānniṣedho neti bhāvaḥ. saṃjigamiṣiteti. saṃpūrvādgameḥ san. "sanyaṅo"riti dvitve halādiḥ śeṣe "sanyataḥ" ityabhyāsasyetvam. "ādrdhadhātukasye"ti sana iṭ, ṣatvaṃ, sannantāttṛc. punariṭ. allopasyeti. prācāṃ tu "na dhātulope" iti sūtre "ika" ityanuvṛttervṛddheraniṣedhaḥ--- "pāpācaka" ityuktaṃ, tanna, yaṅante allopasya sthānivattvena vṛddhiḥ prāptyabhāvāt. nanu yaṅlugantapāpācakarūpābhiprāyeṇa tathoktam, tatra hi akāraviśiṣṭasyaiva yaṅo lugiti sarvasaṃmatatvena sthānivattvā'bhāvāditi cet. maivam. evaṃtarhi ādrdhadhātukasya dhātvavayavalopanimittatvā'bhāvena yaṅlugante "na dhātulope" iti niṣedhasya prasakterabhāvāt.
1.Source: Arsha Vidya Gurukulam
2.Source: Sanskrit Documents